Eesti ligemale 3000 personalivaldkonna töötajast on enamik naised ja ilmselt seetõttu ongi ühiskond harjunud seda tööd pidama nn pehmeks ametiks. Tegelikkuses on aga personalivaldkond süsteemne, tehniline ja strateegiline töö, mille keskmes on organisatsiooni areng ja inimesed. Siin ei sõltu edu sugupoolest, vaid inimeste kompetentsist. Rimi 15-liikmeline HR-tiim on elav näide sellest, et valdkonda mahub väga erinevaid spetsialiste ja samuti mehi, kelle karjäärilood purustavad eelarvamusi. 

Rimis töötavad Siim Allmann ja Zahhar Lossev on head näited meestest, kelle teekond personalitööni on kulgenud väga erinevalt, kuid kelle lood kinnitavad kindlat tõdemust – personalitöö ei ole ei meeste ega naiste oma, vaid see sobib kõikidele. Ning selles töös loeb julgus alustada, nagu ka iga muu töö puhul. 

Siimu lugu: saialetist arengupartneriks 

Siimu teekond algas 2009. aasta augustis Säästumarketi teenindajana ja esmane mõte oli jääda sinna pooleks aastaks. Esimene tööpäev algas kell seitse hommikul saialetist. „Sain kohe aru, kui oluline on kuupäevi jälgida,“ meenutab ta nüüd. Kolme päeva pärast istus ta juba kassas ning peagi järgnesid uued väljakutsed: vanemteenindaja amet, vahetusevanem ning seejärel aastaid erinevate Rimi kaupluste juhatajana.  

Kui Siim alustas kaupluses töötamist, kohtas ta aeg-ajalt suhtumist: „Sa töötad kassas? See on ju naiste ala.“ Aja jooksul aga muutus pilt- kaubandusse tuli üha rohkem mehi ning tasapisi kadus hoiak, et see on ainult naiste töö. Kas see on meeste jaoks esimene valik? See on juba teine küsimus, sest mõtteviiside muutumine võtab ühiskonnas aega. 

Ülikoolist personalitöö hariduse saanud Siim kandideeris 2021. aastal personalipartneri ametikohale – asendama lapsehoolduspuhkusel olevat kolleegi. Pakkumine tuli pärast vestlusi ja põhjaliku kodutöö tegemist. 

„Seeroll avas mu silmad. Personalitöö oli palju sügavam ja tehnilisem, kui arvasin,“ ütleb Siim.  Pärast poolteist aastat partnerina töötamist pidi ta esialgse plaani järgi naasma kaupluse juhiks, kuid siis avanes uus võimalus – arengupartneri roll. See on amet, mida Siim on pidanud nüüdseks poolteist aastat. 

Tema töö keskmes on:

Zahhari lugu: juhuslik algus, kuid teadlik suund HR-i 

Zahhar jõudis personalivaldkonda teist teed pidi ehk nii nagu tema sõnul paljud inimesed jõuavadki jaekaubandusse – juhuslikult. Pärast kooli algas tema teekond Rimi kauplustes, kus ta töötas erinevates rollides ja lõpuks ka kaupluse juhatajana. 

Kaupluse juhatajana töötades puutus Zahhar igapäevaselt kokku nii meeskonna juhtimise, uute töötajate väljaõppe kui ka värbamisvajaduste hindamisega. “See andis tugeva teadmiste põhja, mis teeb uute kaupluste töötajate värbamise täna palju sujuvamaks,” tõdeb ta nüüd. 

2024. aasta septembris saabus Zahharile ootamatu pakkumine liituda Rimi personaliosakonnaga värbamisassistendina. „See tuli täieliku üllatusena, aga tundus kohe õige samm,“ meenutab ta. Täna on Zahhar töötanud HR-tiimis poolteist aastat ning liigub uuel aastal edasi värbamisspetsialisti rolli. 

Tema tööpäev koosneb:

Kas personalivaldkonna stereotüübid on muutumas? 

Siimu kogemuse põhjal on ühiskondlik hoiak aeglane muutuma, kuid trend on selgelt mõlemale sugupoolele avatum. Viimastel aastatel personaliosakonnas töötades on ta kohanud pigem üllatusmomente: „Ohoo, kas sina tuled Rimist?“. Otseselt pole keegi öelnud: „Sina, Rimist, mees?!“    

Lisaks tõdeb ta, et mingil põhjusel seostatakse kaupluses töötamist ainult kassas töötamise ja klienditeenindusega või personaliosakonnas töötamist ainult inimeste koolitamise ja töölepingutega – samas on need ainult üks osa kogu tervikust.  

Zahhari sõnul liigub ühiskondlik arusaam üha enam selle poole, et naised kui ka mehed võivad täpselt sama hästi samal ametil töötada. “Olen aga kuulnud arutelusid ja ühiskondlikke arvamusi, mis lähtuvad stereotüübist, et HR on n-ö naiste ala. Tegelikult on personalitöö seotud pädevuste ja inimeste mõistmisega ning muude oskustega, mis ei sõltu soost. Selles ametis väärtustatakse eelkõige kompetentsi ja tulemuslikkust,” lisab ta.